Monday, September 26, 2011
Sunday, September 25, 2011
Semptembrikuised Jutud
Oh seda elu, libiseb kiiresti, aga ilusasti, muudkui ühest aastaajast teise, ühest toredast päevast järgmisesse. Kuigi mul on olnud ka palju raskeid hetki ja tunded on vahel segamini, on nii hea mõnikord õue astudes näha, et päike paistab ja lehed on kuldsed, tunda, et õhk on värske, et mul on suur perekond- mees, vanemad, vend, vanavanemad, tädid-onud ja nende lapsed, mehe perekond ja veel lugematud teised sugulased ning esivanemad, kellega me ühel päeval kohtuda võime.
Lisaks on ka sõbrad ja kallid vennad ja õed kirikus ning terves maailmas. Tunnen täna seda lähedust ja valgust. :) See on nii hea! Evangeelium tõesti toob nii suure rõõmu ellu, et seda ei saa isegi mitte kirjeldada. :)
Eelmisel nädalavahetusel tuli meie argipäeva rõõmus vaheldus- mu vanemad sõitsid meile Eestist külla. Reede pärastlõunast esmaspäeva hommikuni oli korter täis eestikeelset juttu, naeru ja asjaajamist. Käisime palju jalutamas, sõitsime suurte seiklustega (teetööde korral on need uhked navigatsiooniseadmed ikka üsna kasutud, pigem ajab see tädi kõik segamini. Samas, linnas sees on tema vaiksed juhtnöörid asendamatud. Kes ei usu, tulge proovige ilma selgete juhisteta Göteborgis õiget teed leida!), shoppasime, käisime kunstimuuseumis ja veetsime toredasti aega kodus.
Vanemad tõid meile ka mitu kasti minu Eestisse mahajäänud asju (nad vist unustasid,et meie korter on nii pisike, et üks suur kast võtab pool sellest enda alla... :D No olgu, mitte just päris pool... :D) ja kõiksugu toredaid kingitusi sugulastelt-tuttavatelt ning paaaalju kodumaiseid maiustusi. NÄMMM ja AITÄHHH! :D
Toredad päevad, mida hea meenutada. :)
Muidu läheb meie elu ikka kenasti. Kool on nüüd veidi kiirema rütmi sisse saanud. Teisipäevaks peab rootsi keeles olema loetud üks vabalt valitud klassikateos, Lapsed-kultuur-vaba aeg tunnis tuleb järgmisel esmaspäeval suur test. Olen märganud,et siinne haridus koosneb suurel hulgal grupitöödest ja erinevate plakatite-projektide koostamisest. Mulle,kes ma meeskonnatöös just eriti tugev pole (olen pigem selline üksikesineja - omaette-töötaja) on see hea võimalus oma nõrku külgi tugevdada.
Nii nagu Instituudis ja muudes kirikukutsetes õpetades olen ma avastanud endas palju uusi külgi, saanud üle hirmust teiste ees avalikult rääkida ja taibanud üllatusega, et õpetamine meeldib mulle (kas ma selles ka hea olen, ei oska muidugi öelda ;) ) on mul ehk nüüd ka koolis võimalus ennast arendada. :) Kui teha ainult neid asju, mis on mugavad ja nö turvalised, muutub ainult mõni üksik külg tugevamaks. Näiteks ei saa ju trenni tehes treenida ainult ühte kätt või paari varvast. Ikka terve kehaga tuleb töötada, et kõik ühiselt sportlast eesmärgi poole viiks.
Hiljutistest sündmustest väärib märkimist ka see, et pärast suurt kogumist ja töötamist on Alex oma arvuti tööle saanud. Kuigi ta unistab veel mõnest osast, on ta praegugi juba väga rahul. :)
Eile jalutasime linnas, vaatasime möllu, mida rändav tivoli tekitas, sõime suhkruvatti ja pizzat ning nautisime kaunist värvilist sügisõhtut. :)
Täna oli kiriku Lastetoas väga armas ja rahulik. Iga laps mängis omaette vaikselt nokitsedes, rääkisime sellest, et meie kehad on pühad ja Taevaisa keha sarnased ning laulsime päris mitu laulu. Nojah, laulmine, eriti rootsi keeles (kes ikka teise riigi lastelaule teab? :D) pole just mu tugev külg, aga vähemalt oli lastel lõbus. :D
Sakramendikoosolek oli ka kaunis ja pühalik. Tegin lõpupalve, mul oli tegelikult hommikul kohe selline tunne, et täna palutakse mul seal koosolekul midagi teha. Heh. :D
Ja järgneval nädalavahetusel ootab (juba!) ees üldkonverents! Oi,kuidas ma alati ootan ja naudin seda! Püüan iga kord enne seda mõtiskleda, palvetada ja seejärel kirja panna küsimused, mis mul tekivad/tekkinud on. Iga kord saan KÕIGILE neile küsimustele vastused! Jah, konverents on nagu minijõulud, kusjuures jõuludeni on vaid kolm kuud! :O
Okei, nüüd sai pikalt jutustatud. Ei tea,kas keegi üldse viitsis lõpuni lugeda? Kes viitsis, saab auhinnaks suure kalli läbi pikkade juhtmete ja satelliidilainete! :D
Lisaks on ka sõbrad ja kallid vennad ja õed kirikus ning terves maailmas. Tunnen täna seda lähedust ja valgust. :) See on nii hea! Evangeelium tõesti toob nii suure rõõmu ellu, et seda ei saa isegi mitte kirjeldada. :)
Eelmisel nädalavahetusel tuli meie argipäeva rõõmus vaheldus- mu vanemad sõitsid meile Eestist külla. Reede pärastlõunast esmaspäeva hommikuni oli korter täis eestikeelset juttu, naeru ja asjaajamist. Käisime palju jalutamas, sõitsime suurte seiklustega (teetööde korral on need uhked navigatsiooniseadmed ikka üsna kasutud, pigem ajab see tädi kõik segamini. Samas, linnas sees on tema vaiksed juhtnöörid asendamatud. Kes ei usu, tulge proovige ilma selgete juhisteta Göteborgis õiget teed leida!), shoppasime, käisime kunstimuuseumis ja veetsime toredasti aega kodus.
Vanemad tõid meile ka mitu kasti minu Eestisse mahajäänud asju (nad vist unustasid,et meie korter on nii pisike, et üks suur kast võtab pool sellest enda alla... :D No olgu, mitte just päris pool... :D) ja kõiksugu toredaid kingitusi sugulastelt-tuttavatelt ning paaaalju kodumaiseid maiustusi. NÄMMM ja AITÄHHH! :D
Toredad päevad, mida hea meenutada. :)
Muidu läheb meie elu ikka kenasti. Kool on nüüd veidi kiirema rütmi sisse saanud. Teisipäevaks peab rootsi keeles olema loetud üks vabalt valitud klassikateos, Lapsed-kultuur-vaba aeg tunnis tuleb järgmisel esmaspäeval suur test. Olen märganud,et siinne haridus koosneb suurel hulgal grupitöödest ja erinevate plakatite-projektide koostamisest. Mulle,kes ma meeskonnatöös just eriti tugev pole (olen pigem selline üksikesineja - omaette-töötaja) on see hea võimalus oma nõrku külgi tugevdada.
Nii nagu Instituudis ja muudes kirikukutsetes õpetades olen ma avastanud endas palju uusi külgi, saanud üle hirmust teiste ees avalikult rääkida ja taibanud üllatusega, et õpetamine meeldib mulle (kas ma selles ka hea olen, ei oska muidugi öelda ;) ) on mul ehk nüüd ka koolis võimalus ennast arendada. :) Kui teha ainult neid asju, mis on mugavad ja nö turvalised, muutub ainult mõni üksik külg tugevamaks. Näiteks ei saa ju trenni tehes treenida ainult ühte kätt või paari varvast. Ikka terve kehaga tuleb töötada, et kõik ühiselt sportlast eesmärgi poole viiks.
Hiljutistest sündmustest väärib märkimist ka see, et pärast suurt kogumist ja töötamist on Alex oma arvuti tööle saanud. Kuigi ta unistab veel mõnest osast, on ta praegugi juba väga rahul. :)
Täna oli kiriku Lastetoas väga armas ja rahulik. Iga laps mängis omaette vaikselt nokitsedes, rääkisime sellest, et meie kehad on pühad ja Taevaisa keha sarnased ning laulsime päris mitu laulu. Nojah, laulmine, eriti rootsi keeles (kes ikka teise riigi lastelaule teab? :D) pole just mu tugev külg, aga vähemalt oli lastel lõbus. :D
Sakramendikoosolek oli ka kaunis ja pühalik. Tegin lõpupalve, mul oli tegelikult hommikul kohe selline tunne, et täna palutakse mul seal koosolekul midagi teha. Heh. :D
Ja järgneval nädalavahetusel ootab (juba!) ees üldkonverents! Oi,kuidas ma alati ootan ja naudin seda! Püüan iga kord enne seda mõtiskleda, palvetada ja seejärel kirja panna küsimused, mis mul tekivad/tekkinud on. Iga kord saan KÕIGILE neile küsimustele vastused! Jah, konverents on nagu minijõulud, kusjuures jõuludeni on vaid kolm kuud! :O
Wednesday, September 7, 2011
Muidu...
...läheb hästi, kool on korralikult peale alanud (õppimise kiirus on siin küll viis korda aeglasem kui Eestis, aga nojah) ja varsti on lootus alatine elamisluba kätte saada. Sügis on ka juba kätte jõudnud, kuidagi ruttu. Aga üsna mõnus ilm on tegelikult. :)
Selline vikerkaar säras täna meie maja juures. Mõtlesin kullapada minna otsima, aga siis lõppes vihm otsa ja nii haihtus ka vikerkaar...Õnneks jõudsin ta enne ikka jäädvustada. :)
Subscribe to:
Posts (Atom)