ESIMENE NÄDAL
Olles kell 15.10 lennukiga maandunud, võttis perekond mind naerusuiselt vastu. Lennujaamast suundusime otse poodi, et osta... EESTI TOITU! :D Nämm-nämm! Kartulisalat, leib, lihapirukad, kohukesed...mmmmm
Ülejäänud päev läkski söömisele, enda sisse seadmisele ja niisama olemisele. Eks kõigil oli vaja „uue“ olukorraga kohaneda. :)
Järgmisel päeval tegelesime samuti ostlemisega, aga seekord ei tahtnud me mitte toitu, vaid hoopis ehitusmaterjale! Kuna suvila ehitus jätkub täie hooga, oli tarvis taas üht-teist osta, et majake ikka rõõmsasti edasi kasvaks. Tänu sellele oli mul võimalus suvilas ka vanaema-vanaisa üle hulga aja jälle näha! :)
Hommikul käisin lisaks ka juuksuris, et oma vanast tüütavast soengust vabaneda. Toimus „totaalne muutumine“.
Enne:
Pärast:
Ülejäänud nädala jooksul veetsin aega kalli „väikevennaga“, kes on nüüdseks minust juba palju pikem. Peale selle oli mul imetore võimalus käia Tantsupeo peaproovis koos kallis sõbranna Elinaga,
kellega veetsimegi terve reedese päeva koos- esialgu Tantsupeol, hiljem vanalinnas ja seejärel tema kodus vanu aegu meenutades ja tulevastest sündmustest mõtiskledes.Nädalavahetusel käisin külas vanaemal. Seal oli tohutult armas taas olla! :) Ning pühapäeval käisin muidugi kirikus! Kui tore oli kõikide ammuste tuttavatega jälle kohtuda ja kui vahva oli näha, et juurde on tulnud ka palju uusi! Igatahes oli väga vaimne ja lõbus. :)
TEINE NÄDAL
Pool teisest nädalas veetsime Muhu- ja Saaremaal! Oi,kui vahva seal oli! Imeilus loodus, armsad väikesed asulad, põnev ajalugu ja ülihea seltskond! Lisaks oli meie ööbimispaik lihtsalt super! No sellist luksmajakest ei osanud meist küll keegi oodata. :) Täpsemalt meie saartel viibimisest saab lugeda meie pere reisiblogist vandrajad.blogspot.com. :)
Nädala teisel poolel puhkasin natuke, veetsime aega suvilas, kokkasin natuke burritosid ja lasin arstil pool oma varbaküünt eemaldada (auts!). Pühapäeval käisin seega longates kirikus, nägin esimest korda Eeva ja Siimu pisitütart (armas!!!) ning seejärel käisime ka Jänedal vaatamas etendust „Pärast surma Jendalis“, mis oli väga huvitavalt üles ehitatud ning kuigi mõned stseenid olid natuke kohatud, oli tegu minu arvates vahva ja lõbusa tükiga, kust ei puudunud ka tõsisemad ajalukku pilku heitvad hetked.
KOLMAS NÄDAL
Esmaspäeval külastasin taas Elinat ja seal oli nagu ikka väga tore olla. :) Sõime pizzat ja nostalgitsesime natuke. :)
Õhtul toimus pereõhtu Jõgide juures ja sealgi oli tohutult vahva ja vaimne olla. Sõime, rääkisime vaimsetest asjadest ning mängisime lastega. :)
Järgnevad päevad kujunesid üsna shopingurohketeks. Käisime emaga kesklinna poodides, Mustika keskuses, Selveris... Käisin korra ka arsti juures ning jalutasime veidi Nõmmel. Silveriga mängisime Playstationi mänge. :D
Reedel külastasin Eevat ja pisikest Emmat. :) Sealt sain mõnusa, rahuliku ja rõõmsa laengu. :) Juttu jätkus üsna pikalt. :)
Õhtul sõitsime ema ja venna ning vanavanematega taas suvilasse loodust nautima. Isa pidi töö tõttu taas Saaremaale sõitma, et seal valvsa pilguga korda luua.
Ka laupäeva veetsime maal, pühapäeva hommikul aga sõitsin rongiga Tallinnasse tagasi, kuna oli tarvis kirikusse minna (mulle oli ka kõne teha antud :D) ning käisin külas ka vana-vanatädil, kus sain osaks armsale ja mõtlikule külaskäigule. Vestlesime, sõime ja mõtlesime elu üle.
Õhtul veetsin aega issiga, rääkisime juttu ja õppisin paar head trennitegemise nippi, mis mu selga natuke tugevamaks aitavad teha. :)
NELJAS NÄDAL
Esmaspäeval sain kätte taas ühe sünnipäevakingi: käisin Elinaga „HARRY POTTERIT“ vaatamas!!! Jehuuu ja niuks. :P Küll oli hea film, esimest korda nägin ka 3D efekti ära ja see oli täitsa vahva, kuigi prillikandjale on need 3D-prillid ikka natuke ebamugavad. Aga film ise meeldis väga. Mõnusalt tehtud ja mulle meeldis ka see,et kuigi tegu on iseenesest üsna sünge looga, polnud ei filmi ajal ega pärast selle vaatamist üldse sellist rõhuvat tunnet sees. Välja arvatud muidugi nukrus selle tõttu, et see oli viimane... Mulle ei taha see tõsiasi tegelikult ikka veel kohale jõuda. Kuidas on läbi? „Harry Potter“ on meie põlvkonna üleskasvamise osa. See ei saa kohe kuidagi läbi olla ju. :D Aga nagu öeldud, Sigatüügas elab meie südametes edasi. :)
Pärast filmi käisime pizzat söömas (nämma!) ning siis saatis Elina mu rongi peale :) ning sõitsin tagasi suvilasse, et sealolemisest veel viimast võtta.
Teisipäeval hakkas ärasõitmise nukrus juba põue pugema ja tegelikult olingi ma teisipäeval kurvem kui õigel sõidupäeval. Olin nagu ette kurb ära. Olime veel siis viimast päeva suvilas, käisime külas ja nautisime loodust. Õhtul tuli isa meile järgi ja sõitsime linna tagasi.
Ja jõudiski kätte kolmapäev. Kuhu aeg ometi kadus? Ligi neli nädalat läks nii ruttu mööda, et lausa uskumatu. Käisime veel isaga poes, pakkisin asju ja siis sõitsimegi juba lennujaama, sealt edasi läbisin pärast korduvat läbiotsimist turvakontrolli (ma olen küll väga kahtlane isik) ning siis istusingi peagi lennukis, et veidi enam kui tunni pärast taas Rootsi pinnale astuda.
Kui veider oli tagasi olla! Alex sai mulle lennujaama vastu tulla ja me vahetasime taas nagu esimese suudluse. :) Tema vend ja vennanaine sõidutasid meid Göteborgi-koju ning kuigi rootsi keel oli kuu jooksul väga rooste läinud, tundus mõnes mõttes nagu polekski ma vahepeal ära olnud. Sama tunne oli muide Eestis. Vahepeal mõtlesin isekeskis, et mis mõttes ma olen KAKS AASTAT Rootsis elanud? Ei tundunud küll sedasi... Nagu oleks kogu aeg vanematekodus olnud.
Kokkuvõttes oli väga mõnus ja meeldejääv suvepuhkus. Kahju küll, et Alexil ei olnud võimalik seekord kaasa tulla. Aga küll ta tuleb järgmisel korral! Oli vahva ja jään ootama uusi kodumaiseid seiklusi!
