Vaheaeeeeeg!!!!

Kuigi noh, on terve nimekiri asju, mida selle nädala jooksul kindlasti on tarvis teha... Aga ikkagi, vähemalt võib iga päev kaua magada. :D

Okeeeei, eelmine nädal olin suhteliselt ebaaktiivne, kuna internet otsustas mõneks ajaks puhkusele minna (mistõttu sain taas kinnitust, kuidas elu äkki seisma jääb, kui see nett mind maha jätab), peale selle oli mul mingi kummaline kõhuhaigus. Ei saanudki aru, mis see oli, kogu aeg süda paha ja pea käib ringi, aga midagi suurt nagu palavikku või kiiresti-kiiresti käsi suul vetsu jooksmist polnud. Pigem selline tobe häiriv enesetunne, mis ei lasknud ühtegi asja korralikult teha.

No jõudsin vähemalt kirjanduse testi teha, koolist panin pausi ainult ühe päeva ja seda ka pigem sellepärast, et oli halb tuju... Khm khm... Rääkisin kallite-armsatega juttu (kui internet olemas oli), mängisime Alexiga lauamängu.. Selline vaikne elu.

Ja kokkasin ka. Tegin elus esimest korda kanasuppi. Siinkohal emale küsimus: Mismõttes on see mingi ülilihtne roog??? :D No nii palju pole ma elu sees ühegi toiduga mässanud, kui ehk üks väga pika retseptiga Ameerika õunakoogi nikerdamine välja arvata. :D

Vähemalt sai supp valmis, õppisin siiski paar uut nippi ja maitses ka nagu päris. :)

Ka porgandikooki tegin! Nämmmmmmm!!! Ehtsate, suvilanaabri kasvatatud porganditega... MMMÕNUS!

Jaa, taas on olnud üks üsna tegus nädal. Täna oli Lapsed-Kultuur-Vaba Aeg kursusel test, mis läks vist päris hästi, ma loodan vähemalt nii. Igatahes kirjutasin pikalt, kuigi ühe levinud viirushaiguse unustasin nimetada... (Tegime testi lasteaedades esinevate probleemide ja muude tähtsate punktide kohta, üheks neist siis ka hügieen ja viirushaigused) Aga noh, ma ei põe. :)

Eelmisel nädalal oli ka rootsi keeles loetud klassikateose peale suuline ja kirjalik töö. Minu valitud romaaniks oli seekord Victoria Benedictssoni "Fru Marianne", ehk siis "Proua Marianne". Väga klassikaline 19. sajandi teos, stiililt meenutab veidi Jane Austinit, kuid pole ehk nii romantiline.

Siiski oli see huvitav lugemine, minu teadmised Rootsi 19. sajandi elust ja keskklassi kommetest polnud just suured, aga nüüd avardus silmaring veidi. Lisaks veel huvitav lugu esialgu hellitatud noorest linnatüdrukust, kes abiellub rikka talupidajaga ning avastab, et elu polegi nagu üks suur romaan, vaid et see on hulga realistlikum.

Soe ja hea sõnumiga teos, kuid selle lugemiseks peab natuke aega varuma. Või oli asi lihtsalt selles, et ma pole vanaaegse rootsi keele lugemise meister...?

Romaani ainetel on valminud ka seriaalfilm, kavatsen selle peagi laenutada!

Peale kõige muu korraldasime uhke õhtusöögi misjonäridele (kui hea, kui abikaasaks on tulevane kokk! ;) ) ja nädalavahetusel oli konverents. Kahjuks saime me osa ainult laupäevastest istungitest, sest pühapäeval otsustas internet puhkusele minna. Ta tuli alles täna tagasi, nii et vaatame nüüd varsti ka ülejäänud istungid ära. Senikuuldud kõned on aga olnud ülihead ja olen saanud juba vastused peaaegu kõigile oma küsimustele, ja isegi detailsemalt kui oleksin osanud oodata!

Sel nädalal, nagu öeldud, tegelen endiselt kooliga, püüan oma kätt taas kunstiga rohkem harjutada, toimub Instituut ja palju muud toredat! Ilm on tohutult mõnus, sügisvärvid on ääretult kaunid!