Rat-A-Holic

Jag översätter det här separat, annars skulle det bli lite för långt... :)

///

Olen juba pikemat aega plaaninud rääkida meie pere arvatavasti kahest kõige nunnumast liikmest. Piraadist ja Valgehabemest, meie kahest toredast tüdrukust.

Olime juba mõnda aega tahtnud endale paar rotti võtta. Ma aina vaatasin youtube´st rotikeste videosid, meenutasin oma lapsepõlveaegseid loomakesi (meil oli aastate jooksul kokku neli rotti) ning aina unistasin. Eelmiste jõulude ajal avaneski võimalus loomapoodi minna ja oma soov täide viia!

Tahtsime tüdrukuid- räägitakse, et nende eest on kergem hoolitseda ja nad ei kakle nii palju. Aga toredad kauplusetädid rääkisid, et ei ole poistel ka häda midagi ja pakkusid meile kõigepealt ühte pisikest, ühesilmset rotibeebit. Tema emal olevat olnud 17 last (!) ning ju siis ei jätkunud selle tita jaoks kõiki osi... Aga ta oli nii ilus ja armas, et me otsustasime ta endale võtta. Ei tee see ühe silma ja poole saba puudumine midagi. :) Nimeks sai talle seetõttu otsekohe Piraat.

Poetädid otsisid Piraadile ka väikese venna juurde ja panid nad kenasse õhuaukudega karpi ning koju me nad viisimegi!

Kodus selgus aja jooksul, et meie väike Piraat on hulga kangem ja julgem kui tema kaaslane, kelle nimeks panime Valgehabe, sest tal on lõug kenasti puhas valge. Piraat lasi end ikka ilusasti kätte võtta, aga Valgehabe pani meil iga kord Siuhti! plehku. Nüüdseks on ta meiega muidugi ära harjunud. :)

Kodus panime oma loomakesed puuri puudumise tõttu esialgu suurde ämbrisse elama. Tundus, et neil oli seal täitsa mugav olla, aga rotid on loomad, kes noores eas kasvavad tohutu kiirusega.

Nii sammusime peagi talutoodete kauplusesse, ostsime kanavõrgu, mõned plastpostid ja põhjaks mõeldud plastkasti ning asusime meisterdama! Isetehtud puur on meie arvates parim valik. Sel juhul saab teha just sellise puuri nagu endal soov on, ükskõik kui suure ja ükskõik kui paljude korrustega. Ja sellise suure puuri ehitamine on lisaks tunduvalt odavam kui zookauplusest ostetud väike igavavõitu puur!

Nüüdseks on rotid kasvanud ja tundub, et nad on oma koduga rahul. Nii vahva on jälgida nende erinavaid iseloomusid, nende mänge ja tujusid. Sest rottidel on oma tujud ja tahtmised. Neile ei meeldi iga toit ja nad võivad peremehe/naise peale solvuda ka. Nad on nutikad ja targad, õpivad ruttu ja loovad inimesega armastava ja usaldava sideme.

Aja jooksul selgus ka, et meie arvatavad poisid on tegelikult tüdrukud... Päris naljakas, kuidas asi sedasi läks. :) Nimesid me neil enam muutma ei hakanud, sest nad on oma nimedega juba harjunud ja tulevad kutsumise peale (kui tuju on ;) ).

Ja siin nad sibavadki (neile meeldib hirmsasti mustapesukottide sees mürada. Õnneks on nad viisakad tüdrukud ja ei pissi ega näri meie riideid. Seda ei saa küll öelda paari lauale pandud lina kohta, mis on meil nüüd uue pitsmustri saanud... :D)